Vabadus – meie kõige kallim reliikvia – ei ole meile niisama sülle kukkunud, nagu ka paljud teised asjad eluski. Võitlus ja usk oli see, mis vabaduseni juhtis. Kes meist siis ei oleks käsitlenud kooli ajalootundides vabadussõda – midagi, mida peetakse meie riigina püsimajäämise alustalaks. Peaaegu et igast Eestimaa paigast käis see sõda läbi, nii jõudis ta ka 16. jaanuaril 1919. aastal Järve külla. Kalevlase II roodu eesotsas oli siis Otto Tief, kes on hiljem tuntuks saanud kui Vabariigi Valituse moodustaja. Toimunud lahingus said hukka 10 meest Kalevlaste väest. (11,14-15)
Mis siis ikkagi Järvel aset leidis?
Koomiks Järvel toimunud lahingu kohta. (Autor Anton Mihhailov)
Järve lahingut peetakse siiski meeles ka tänapäeval. Ainar Varinurme sõnul käisid Tallinna Reaalkooli õpilased koos oma ajalooõpetajaga reeglina kord õppeaastas Järve mõisas ning mälestusmonumendi juures. Varinurme sõnul pole ta sellest traditsioonist 2023. aasta seisuga kuulnud juba 10 aastat. Tänapäeval tähistab Kohtla-Järve linn ausamba juures ka Eesti Vabariigi aastapäevi. (11,14-15)
11. septembril 1932. aastal avati Kohtla-Järve vanalinnas, tänase Karl Friedrich Lutsu tänava pargis ka Järve lahingule püstitatud ausammas (kavandi autoriks on maalikunstnik Hugo Lepik, monumenti raius Madis Meermann). Siiski võib siit õhku kerkida küsimus, et miks rajati Järve lahingule pühendatud mälestusmärk tänapäeva mõistes peaaegu, et keset Kohtla-Järve linna? Ainar Varinurme, Kohtla-Järve Põlevkivi muuseumi direktori seletuste kohaselt oli põhjus üsna lihtne – park, kuhu ausammas rajati, oli 30ndatel osa tollasest ametnikekülast, püstitamisaastatel eeldati, et sellest kujuneb tulevikus linna keskosa, selline asukoht oleks kergendanud tähtsamate ametnike ja isikute jalavaeva pidu-ja mälestuspäevadel. (22)
Ausammas jäi aga siiski juba 8 aastat hiljem Nõukogude võimule jalgu ning Nõukogude okupatsiooni käigus 29. oktoobril see purustati. Taasavati 21. oktoobril 1942. aastal, kuid 1944. aasta sügisel hävis see taas. Nüüd seisabki Lutsu tänaval orginaali asemel hoopis koopia.(22)
JÄRVE MÕIS 